SEKSJUTUD MAAILMAKLASSIKAST, MIS MUUTSID MAAILMA!

Oleme mitme meelega olendid ja see on eriti tõsi, eriti kui rääkida erutusest. On midagi, mis on meid alati kuumaks kütnud, eriti õhtuti linade vahel: EROOTILINE KIRJANDUS.

Samas, kui E.L. James-i „50 Shades“ triloogia võib köita maailma tähelepanu, siis tegelikult see Briti autor esindab ainult erootiliste teoste jäämäe tippu. Kõigest aeg näitab, kas Ana Steele ja Christian Grey vaheline kirg peab ajale vastu. Selle žanri ajalugu on juba uhke, poleemikas, tsensuurne ja rikkalikult kvaliteetne. Siin on LELO top 5 meelierutavat teost, mis muutsid kõike!

• #1 The Kama Sutra

“Lühidalt, miski ei suurenda armutunnet rohkem, kui efekt, mis tuleb hammustamisest ja küüntega märgistamisest"

Arvatavasti ajal 400 eKr ja 200 pKr, Hindu filosoofi Vātsyāyana’s armastuse ja elu juhend on võib-olla kõige tuntum, kuid ka enim valesti mõistetud seksteoseid üldse. Nüüd, umbes 2,000 aastat hiljem, see sama nimi loob kuvandi põimitud, kondiväänajalikest armukestest ja nagu tihti, on see ainult osa võrrandist. See on tolleaegne juhend armuliseks ja vooruslikuks eluks. Hõlmab kõike, isiklikust hügieenist kuni "Kuidas olla hea naine?" õpetuseni. Seal on 64 sekspositsiooni ja vahekorra lüürilist kirjeldust.

Miks see tähtis on?

Üks maailma vanimaid teadaolevaid Sanskrit-i pühatekste, Kama Sutra, on tähtis oma ajaloolises kontekstis, kui ka oma asukohas kaasaegses kultuuris. See tõlgiti ainult inglise keelde aastal 1883 ja 1960 sai see läänes põhiliseks asjaks öökapil, langedes kokku seksuaalrevolutsiooniga, mis väidetavalt kestab veel tänagi.  

#2 Marquis de Sade

“Selleks, et teada voorust, peame tutvuma enne pahega.”

Marquis de Sade-i on laialdaselt teotatud nii elusana kui surnuna ja mis puudutab erootilist ilukirjandust, siis on ta lahkarvamusi põhjustav karakter. Lausa kuritegevuse kataloog, alates vägivaldsetest prostituutide röövimisest kuni pederastia ja jumalatõotuseni, see 18. sajandi aristokraat veetis 32 aastat vanglates ja Prantsusmaal varjupaikades. Selle aja jooksul, kirjutas see vabamõtleja hunniku töid, kuid suurema osa sellest hävitasid häbi tundvad sugulased hiljem ära, sealhulgas „Justine“ ja „Juliette“. 1801. aastal ajasid eriti need kaks romaani vihale Napoleon Bonaparte, mille tulemuseks oli Sade viimane vahistamine enne surma, ta suri trellide taga 1814.

Miks see tähtis on?

Palju filme, kirjandust ja kunsti, Sade pärandus on sama keeruline kui see on ka rikas. Muidugi, surmajärgselt ta tööde avaldamine, nagu „120 Days of Sodom“ aastal 1905, (Sade poolt kirjeldatud kui “alates maailma algusest kõige ebapuhtam lugu, mis kunagi räägitud”) tõstatasid tähtsaid küsimusi, mis ümbritsesid pornograafiast, moraalist ja tsensuurist. Mis veel? Terminid "sadism" ja "sadist" on tulnud sellest, kuidas Sade kujutas vägivalda, julmust ja alandust. Sellepärast ongi tähtis!

#3 Fanny Hill

Avaldatud kahes osas – 1748 ja 1749 – John Cleland-i „Fanny Hill“ jätkab šokeerimist ja võrgutamist üle terve maailma. See on tõeline rüselus läbi 18. sajandi Inglismaa, kus kangelanna on 15-aastane orb, kelle elu langeb kahtlasesse prostitutsiooni maailma. See raamat on jaatav ja tähistab südantsoojendavalt naise naudinguid, avastusi ja armastust.

Miks see tähtis on?

Fanny Hill on meeldiv, põhimõttekindel naispeategelane, kes– šokeeriv! õudne! – naudib seksi. Et tema erootilisi kohtumisi on kirjeldatud nii meeldivate poeetiliste metafooridena - mõtle “flesh brush” ja “pleasure-thirsty channel” – annab võrguamisele ainult lisa. Cleland-i kahjuks, ei tema avaldajad ega trükkijad, Inglismaa kirik ega Briti valitusus jaganud meie vaimustust ja see lõppes autori vahistamisega. Teos keelati rahvusvaheliselt oma „rõveda“ ja „pornograafilise“ sisu pärast. 1960. aasta Ameerika ülemkohus vaidlustas tsensuuri mõiste ja teatas, et teosel on kirjanduslikke ja psühholoogilisi väärtusi ning see sillutades tee uue generatsiooni kirjanikele.

#4 Lady Chatterley’s Lover

Isegi täna, D.H. Lawrence-i 1928. aasta romaan kannab skandaalide ja intriigide varje. Mõni lugeja võib mäletada varasema versiooni lehitsemist, mis oli tagasihoidlikult anonüümse pruuni paberiga ümbritsetud, arvatavasti, et esitleda raamaturiiuleid väärikalt. Sündmustiku keskmeks on Connie – Lady Chatterley – ja see räägib tema pettumusest, kuna on jäänud ilma oma sõjast haavatud mehe emotsionaalsestja füüsilisest tähelepanust. Ja mis ta siis teeb? Ta alustab kirglikku afääri nägusa metsavahiga Mellor. Lömastades tabusid klassidest, soorollidest ja seksist, saab Connie aru, et armastus on sama palju füüsiline kui vaimne.

Miks see tähtis on?

See võttis rohkem kui 30 aastat, et avaldada UK-s tsenseerimata versioon Lawence-i raamatust. See tuli lõpuks saadavale 1960-ndal aastal, langedes kokku teistsuguse seksuaalse revolutiooni ajaga. Viivitus tuli roppude sõnade pärast, mida ei tahetud trükkida. „Penguin Books“ – 1960-nda aasta väljaande lühendamata versiooni kirjastus , võitles kuulsalt „UK Obscene Publications Act“ 1959. aasta süüdistusega. See oli määrav kohtuasi, mis sundis süüdistajaid aktsepteerima mitte ainult Lawrence-i tööde kirjanduslikku väärtust, vaid ka muutma selle aja sotsiaalnorme.

#5 The Story of O

“Muide,” teine hääl rääkis edasi, “kui sa teda aegajalt kinni seod või natuke piitsutad ja talle hakkab see meeldima, siis see pole ka hea. Sa pead naudingufaasist mööda pääsema, kuni jõuad pisaratefaasini.”

Jätkates sealt kus Marquis de Sade pooleli jättis, siis Prantsusmaa autori Anne Desclos-i 1954-nda aasta romaan on domineerimisest, alluvusest ja armastusest. Algupäraselt avaldati hüüdnime alt, kuid kirjaniku päris identiteet avaldati vahetult pärast ta surma 1998-ndal aastal. Raamat räägib O-st, noorest Pariisi naisest, kelle armuke koolitab teda vankumatult kuuletuma. Lõpuks on ta aanus laienenud, vagiina rõngastatud ja taguots märgistatud. Pole vaja vist öeldagi, et silmsidemed, piitsad ja ketid on kõik osa sellest. Temast saab aldis ori, tasustamata armuke ja lõpuks uue isanda Sir Stepheni vara, kuid asjad võtavad veel tumedama pöörde...

Miks see tähtis on?

„The Story of O“ oli Prantsusmaal omamoodi moraalsel teelahkmel: samal ajal kui ta sai kirjandusauhinna „Prix des Deux Magots“, võitles ta ka roppussüüdistustega. Aga O tõeline tähtsus tuli tänu sellele, mis juhtus 40 aastat hiljem: paljastus, et see on kirjutatud naise poolt. Mõne jaoks see suurendas ainult pahameelt, eriti peidetud tähendusega "O" tõlgenduse suhtes, lihtsalt „(object)-objekt“ või „(orifice)-avaus“ või „(hole)-auk“. Raamatu teemad said eriti suurt vastukaja BDSM-i kogukonnas ja inspireerisid Ameerika esimest lesbide gruppi S/M nimepanekus – Samois, pärast sellenimelise väljamõeldud tegelase mainimist kirjutises.

*****

Kõik need raamatud näitavad, et kirjutatud sõna ei ole ainult võimas jõud muutusteks, vaid ka päris tugev afrodisiaakum. Lugemine ei ole kunagi olnud nii seksikas...

 Kasutatud allikas: http://www.lelo.com/theblog/the-sex-stories-that-changed-the-world/